Esimesed teated Eesti linnades tegutsenud kõrtsidest pärinevad 13. sajandist, maapiirkondades mainitakse neid alates 15. sajandist. Kõrtside areng ja arvukus Eestis on tihedalt seotud mõisate viinapõletamise ajalooga. 18. sajandi lõpul, mil Balti mõisate viina- ja piiritusetoodangule avanes Venemaa põhjatu turg, tegi kõrtside arvukus suure hüppe ja 19. sajandi keskpaiku oli Eestis juba üle 2500 kõrtsi.
Mõisatele olid kõrtsid piiritusetootmise kõrval äärmiselt suureks sissetulekuallikaks, kuid korralikult teenisid ka kõrtsmikud, kelleks olid enamasti eesti soost hakkajamad talupojad. Maakõrtside peamiseks ülesandeks oli alkoholi müük kohalikule rahvale ning peavarju pakkumine teekäijatele. Omaaegses ajakirjanduses on kõrtse kirjeldatud kui hirmsaid patuurkaid ja röövlipesasid ning elu tumedamat poolt kõrtsides ei saa kahtlemata eitada. Samas oleks väär näha kõrtse üksnes primitiivsete joomakohtadena, sest nende ühiskondlik roll oli omal ajal märksa suurem.
Alates 1. juulist 1900 muutus viina valmistamine ja müük riigi ainuõiguseks. Kuna nüüdsest võis viina müüa üksnes kroonu monopolipoodides, kaotasid kõrtsid oma peamise tuluallika ning lõviosa nendest suleti. Riigi viinamonopoli sisseseadmise üheks põhjenduseks oli alkoholi tarbimise piiramine ja esialgu tänu müügikohtade vähendamisele see tulemus ka saavutati. Samas muutus monopolikaubandusega viina tarbimine võrreldes kõrtside ajastuga märksa avalikumaks. Venemaa riigikassale osutus viinamonopol aga tõeliseks kullaauguks, kuid Esimese maailmasõja puhkedes suleti kuiva seaduse tõttu nii viimased kõrtsid kui ka riigi monopolipoed.
Kõik huvilised on väga oodatud!
Üritus toimub ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse auditooriumis ja veebis.
Vaata YouTube'i otseülekannet siin.
ERMi teadusseminar on seotud näitusega „Õige keha, vale keha?“, mis heidab valgust keha kultuurilistele tähendustele Eestis. Need on olnud päevakorral minevikus, kuid tekitavad arutelusid ja vaidlusi ka tänapäeval. Näitusest lähemalt siin.
Kontakt:
Tenno Teidearu
teadur
Eesti Rahva Muuseum
tenno.teidearu@erm.ee
Foto: Mehed, kes tähistavad Kanepi kroonu viinamonopoli poe avamist 1900. Karilatsi Vabaõhumuuseumi kogu. PTM F 174:85.